Laste turvalisuse ressursid

Laste ja teismelistega rääkimine alasti piltide ja videote jagamisest

Noortega regulaarselt alasti või seksuaalse alatooniga piltide ja videote jagamisega (nn sekstimisega) kaasnevatest riskidest rääkimine aitab ennetada probleeme, nagu näiteks pildi loata jagamine. Kõige targem on sellel teemal rahulikult ja korduvalt vestelda.

Kui sinu laps või teismeline räägib sulle, et ta on saanud või saatnud alasti või seksuaalse alatooniga pildi või video, siis reageeri rahulikult ja keskendu sellele, millist tuge ja abi laps sinult vajab. Tunnusta lapse julgust juhtunust sulle rääkida ja kinnita talle, et kõik saab korda. Seejärel tööta koos lapsega potentsiaalsete tagajärgede leevendamiseks.

Märkus: Kui sinu laps kasutab Apple'i lapsekontoga sisselogitud seadet, hägustab seade teatud Apple'i rakendustes pildid ja videod, mis võivad kujutada alasti keha. Räägi sellest funktsionaalsusest lapsega ja kirjelda, kuidas ta peaks toimima, kui näeb hägustatud pilti või videot.

    • Selgita, et privaatseid kehaosasid kujutavaid pilte ja videoid ei tohi jagada.
    • Julgusta oma last sulle rääkima, kui talle saadetakse pilt või video, mis on hägustatud või tekitab temas ebamugavust.
    • Kui laps tuleb sinu juurde sobimatu pildi või videoga või sa märkad seda tema seadmes, siis reageeri rahulikult ja selgita, miks pilt või video sinu arvates sobimatu on. Täna last, et ta sellele sinu tähelepanu juhtis või sellest sinuga ausalt rääkis.
    • Uudishimu kehaosade suhtes võib olla normaalne, kuid kaalu psühholoogiga konsulteerimist, kui sinu laps näitab üles korduvat või liigset huvi alastuse või seksuaalsuse vastu.

    • 2023. aasta Thorni uuringust selgus, et 17% teismelistest ütlesid, et nad on alasti pilte jaganud, ja umbes 20% 9–17-aastastest ütlesid, et neile on näidatud või saadetud alasti pilte kolmandast isikust ilma tema nõusolekuta.
    • Teismelised peavad teadma, et kurjategijad esitlevad end mõnikord teismelistena ning kutsuvad üles vahetama alasti või seksuaalse alatooniga pilte või videoid. Seejärel kasutavad kurjategijad neid pilte või videoid seksuaalseks väljapressimiseks, ähvardades neid postitada või levitada, kui ohver ei nõustu esitatud nõuete täitmisega. Veendu, et sinu teismeline laps teaks, et ta võib sinu poole pöörduda mis tahes põhjusel ja et sa teda toetad.
    • Kui saad teada, et sinu teismeline on saanud või saatnud alastifotosid või -videoid, jää rahulikuks ja püüa välja selgitada asjaolud. Kui foto või video saadeti ilma teismelise soovita, võib see tema jaoks olla häiriv ning selle põhjuseks võib olla kiusamine või ahistamine.
    • Mõnikord jagatakse alasti pilte või videoid, kuna isikut survestatakse seda tegema. Mõnikord võivad saajad neid jagada ilma saatja loata. Kui jagamine on loata või olukorda on kaasatud täiskasvanu, siis kaalu politsei poole pöördumist.
    • Räägi oma teismelisega ettevaatlikult alasti piltide või videote saatmise või vastuvõtmisega kaasnevatest riskidest, nagu näiteks olukord, kus saaja neid ühel päeval tahtlikult või kogemata edasi jagab, mis võib põhjustada piinlikkust, kiusamist või muud ebameeldivat.
    • Noortele inimestele tuleb kinnitada, et piltide või videote soovimatu levitamine on küll piinlik, kuid see ei ole maailma lõpp. Paljud inimesed, kaasa arvatud sina, saavad noort aidata ja kõik saab korda.

Loe lisaks

Nipid sinu laste turvalisuse tagamiseks internetis

Laste ja teismeliste virtuaalsete tegevuste ohutuse ja positiivsuse tagamine.

Ohutuks tegutsemiseks internetis pööra tähelepanu järgnevale.

  • Sina tunned oma last kõige paremini. Mis toimib hästi mõne lapse puhul ei pruugi toimida teisega, sõltuvalt vanusest, küpsuse tasemest ja muudest faktoritest.
  • Näita üles huvi sinu lapse kasutatud rakenduste ja külastatud veebilehtede vastu. Õpi tundma oma lapse lemmikrakendusi ja -mänge, et mõistaksid platvormi, selle privaatsussätteid ja põhjust, miks sinu laps seda kasutab.
  • Suhtlus on kõige võti. Ehita see üles vestlusena, mitte loenguna, ja kinnita lapsele, et ta võib sinu juurde tulla, kui tal probleeme tekib. Kinnita lapsele, et sa ei reageeri üle ning keskendud tema kaitsmisele, mitte karistamisele. 
  • Räägi oma lapsele turvalisusest ja privaatsusest ning tugevate ja ühekordsete paroolide ja teiste autentimisvahendite, nagu Touch ID ja Face ID kasutamise tähtsusest.
  • Veendu, et noored mõistavad teatud veebikäitumisega, nagu alastipiltide jagamine, kaasnevaid riske, nagu näiteks kiusamine, väärinfo tekkimine ja enda maine kahjustamine. Vestlus võib olla lühike, kuid sa peaksid seda regulaarselt kordama. Kinnita lapsele, et kui midagi halba peaks juhtuma, siis sa aitad teda.
  • Kaalu võimalust kasutada vahendeid nagu Screen Time, et jälgida ja hallata oma lapse seadme kasutust. Räägi oma lapsega nendest tööriistadest, mida sa kasutad ja miks sa neid kasutad. Nii õpib laps tehnoloogiat vastutustundlikult kasutama praegu ja tulevikus. Tutvusta lapse kasvades neid vahendeid talle uuesti.

Peibutamine ja seksuaalne väljapressimine

Peibutamise ja seksuaalse väljapressimise tuvastamine ning sellest laste ja teismelistega rääkimine.

Peibutamine ja seksuaalne väljapressimine on kaks omavahel seotud veebipõhise seksuaalse ärakasutuse vormi.

  • Peibutamine on taktika, mida ahistajad kasutavad noorukitega suhete üles ehitamiseks, et neid manipuleerida, ära kasutada ja rünnata. Ahistajad võivad lapsega sõbraks saada, et vähehaaval tema usaldus võita ja seejärel ahistamisega alustada.
  • Seksuaalne väljapressimine leiab aset siis, kui keegi ähvardab jagada intiimseid pilte või videoid, juhul kui ohver ei nõustu nõuete täitmisega, nagu näiteks raha saatmine, rohkemate piltide saatmine või seksuaalsete teenete tegemine.

Lapsi ahistavad ja ärakasutavad inimesed on sageli kannatlikud, järjepidevad ja head manipuleerijad. Mõnikord tunnevad internetis noori ärakasutavad inimesed neid ka isiklikult.

Seksuaalne väljapressimine ja peibutamine on enamikes riikides ebaseaduslik. Kui sinu laps on ohver, võta ühendust politsei ja tugiteenustega.

Kaitse noori, vesteldes nendega vanusele sobilikul moel peibutamisest ja seksuaalsest väljapressimisest. Kinnita lapsele, et kui keegi teda peibutab või talt teeneid välja pressib, siis ei ole tema selles süüdi.

Avatud suhtlus on määrava tähtsusega. Noorte kaitsmine peibutamise ja seksuaalse väljapressimise eest on pidev protsess, mis aitab neil oma hoiatussüsteemid välja töötada ja tunda end sulle juhtunust teada andmiseks piisavalt mugavalt.

  • Kuigi need märgid ei ole ilmtingimata peibutamisega seotud, peaks lapsevanem olema tähelepanelik, kui tema laps teeb midagi järgnevatest:

    • Varjab oma tegevust internetis.
    • Lülitab seadme välja, peidab ära või sulgeb, kui keegi ruumi siseneb.
    • Omab ebaselge päritoluga kingitusi, raha, narkootikume, alkoholi või muid väärtuslikke asju.
    • Veedab internetis aega hilja õhtul või veidratel aegadel.
    • Näib ärritunud, depressiivne, vihane või hirmunud.

    Räägi oma lapsega, kui märkad, et keegi käitub temaga internetis järgmiselt:

    • Pakub kingitusi.
    • Räägib romantikast, armastusest või seksist.
    • Saadab või küsib alasti või seksuaalse alatooniga pilte või videoid.
    • Alustab ülimalt isiklikku vestlust.
    • Palub lapsel saladusi hoida.
    • Püüab last perest või sõpradest isoleerida.
    • Palub lapsel jätkata vestlust mõnel muul platvormil.

    Kui sinu laps räägib sulle, et on kogenud sellist käitumist, siis kinnita talle, et see ei ole tema süü.

    Laste ja teismelistega peibutamisest rääkimine

    Sõltumata vanusest on lapsega rääkimine parim moodus internetis aset leidva peibutamise tuvastamiseks ja võimalike tagajärgede ennetamiseks.

    • Vestle oma lapse või teismelisega regulaarselt internetis toimuvast.
    • Räägi peibutamisest vanusele sobilikul moel, ilma hirmu tekitamata.
    • Luba, et sa ei saa pahaseks, kui laps räägib sulle juhtunust või iseenda eksimusest. Peibutajad loodavad laste hirmule karistuse ees, et ahistamisjuhtumitest ei teavitataks.
    • Leppige ühiselt kokku reeglid ja piirid, kaasa arvatud olukorrad, kus on ja kus ei ole sobilik internetis võõraste inimestega suhelda. Kaalu võimalust kasutada vahendeid nagu Screen Time, et jälgida, kuidas sinu laps tehnoloogiat kasutab.
    • Veendu, et sinu laps teab, kuidas erinevates rakendustes inimesi raporteerida ja blokeerida või kontosid vaigistada.
    • Räägi interneti turvalisuse ja privaatsuse praktikatest ja sätetest.
    • Veendu, et sinu laps mõistab, millist isiklikku infot võib ja ei või internetis jagada ja miks.
    • Aita oma lapsel eristada positiivset suhtlust ja olukordi, mis võivad olla problemaatilised või ohtlikud. Selgita lapsele, et kui keegi peaks temas mis tahes põhjusel ebamugavust tekitama, siis võib ta sinult abi paluda.

    Väikese lapsega peibutamisest rääkimine:

    • Kasuta kehaosade kohta korrektseid sõnu ning selgita, millised kehaosad on privaatsed ja miks.
    • Julgusta last vältima igasugust suhtlust inimestega, keda ta ei tunne.
    • Räägi erinevusest lubatud saladuste, näiteks kui keegi ei räägi üllatuspeost, ja halbade saladuste vahel, näiteks kui keegi ei räägi usaldusväärsele täiskasvanule, kui ta end hirmununa või ähvardatuna tunneb.

    Vanema lapsega peibutamisest rääkimine:

    • Tuleta lapsele meelde, et mõned inimesed ei pruugi internetis olla need, kellena nad näivad.
    • Harjuta last rasketest teemadest rääkima. Kiida teda sinu poole pöördumise eest ja ütle, et aitad teda.

    Teismelise lapsega peibutamisest rääkimine:

    • Tuleta lapsele meelde, et mitte kõik ei ole need, kes nad ütlevad, et nad on, ega tee alati seda, mis on lapse parimates huvides.
    • Tunnusta, et teismelistel võib olla huvi seksuaalsuse avastamise vastu, kuid anna lapsele teada, et ta võib sinu poole pöörduda, kui teda peaks ähvardatama või ta peaks ohtlikku olukorda sattuma.
    • Tuleta lapsele meelde, et ta võib ignoreerida, raporteerida ja blokeerida neid, kes temas ebamugavust tekitavad.
    • Selgita, et internetis jagatud sisu saab kopeerida ja teistega jagada kogemata või tahtlikult.

    Pea meeles, et sina tunned oma last kõige paremini. See, kuidas sa keerulistele teemadele lähened peaks sõltuma sinu lapse vanusest, küpsustasemest ja teistest faktoritest, kaasa arvatud lapse haavatavus ja meeleseisund.

    Laps ei pruugi tahta internetis tekkinud suhetest rääkida ega olla teadlik, et teda peibutatakse. Kinnita talle, et kui keegi teda peibutab, siis ei ole tema selles süüdi.

  • Kuigi need ei pruugi olla seksuaalse väljapressimise märgid, peaks lapsevanem olema tähelepanelik, kui tema laps teeb midagi järgmistest:

    • Varjab oma tegevust internetis.
    • Palub ilma põhjenduseta raha või kinkekaarte või raha kaob rahakottidest või kontodelt.
    • Tal on põhjendamatud meeleolumuutused või ta paistab masendunud, vihane või hirmunud.

    Laste ja teismelistega seksuaalsest väljapressimisest rääkimine:

    • Teismelised ja vanemad lapsed peavad teadma, et on kriminaale, kes pakuvad alasti või seksuaalse alatooniga piltide või videote vahetamist.
    • Selgita, et need inimesed ei ole need, kellena nad end esitlevad ja pildid ei pruugi neid endid kujutada.
    • Selgita lapsele, et kriminaalid võivad ähvardada postitada alasti või initiimseid pilte või videoid, kui neile ei pakuta vastutasuks raha, lisapilte või seksuaalseid teeneid.
    • Ütle lapsele, et ta ei tohiks raha saata ega nõudmistega nõustuda. Maksmine julgustab sageli ahistamise jätkumist. Mõnikord liiguvad nad teiste ohvrite juurde ka siis, kui neile ei maksta.

    Mida lapsevanemad peaksid tegema, kui laps on sihtmärgiks saanud või ohvriks sattunud:

    • Jäta ähvardavad sõnumid alles juhuks, kui need on õiguskaitseorganitele vajalikud.
    • Anna olukorrast teada kohalikele õiguskaitseorganitele ja vajadusel koolile või ametnikele.
    • Blokeeri ahistaja ja vaata üle seadme ohutusseadistused, kasutades Apple'i Safety Check funktsiooni.
    • Tutvu isikliku turvalisuse kasutusjuhendiga, mis pakub strateegiaid digitaalse turvalisuse tugevdamiseks ja ebaturvaliste kontaktidega suhtluse katkestamiseks.
    • Kinnita lapsele, et kuigi olukord võib tunduda raske, on abi saadaval ja ta saab sellest üle.
    • Julgusta last sinu, teise usaldusväärse täiskasvanu või tugiliiniga avatult suhtlema.
    • Varusta oma laps tugiteenustega, nagu näiteks tugiliinid või ohvrite tugiorganisatsioonid. (Ressursid leiad lehe allosast.)

    Eelkõige tuleta lapsele meelde, et olukord ei ole tema süü ja ta ei pea sellega üksi silmitsi seisma.

Küberkiusamisega toimetulek

Kuidas seda tuvastada ja last või teismelist aidata.

Küberkiusamine on kiusamine, mis leiab aset digitaalsetes seadmetes, nagu näiteks telefonid, arvutid ja tahvelarvutid. See võib toimuda tekstisõnumite, sõnumirakenduste, vestlusrakenduste, e-posti, internetipõhiste mängude, sotsiaalmeedia, voogesituse, piltide ja videote kaudu. Kiusamine on tavaliselt määratletud agressiivse ja korduva verbaalse või füüsilise ahistamisena, mis hõlmab võimu tasakaalustamatust, kuid igasugusel ahistamisel, sealhulgas solvangutel, ähvardustel, teiste jäljendamisel, kuulujuttude levitamisel ja väljaarvamisel, võib olla sarnaselt negatiivne mõju. Alasti keha kujutavaid pilte saab kasutada kiusamiseks. Küberkiusamine leiab sageli aset koos väljaspool internetti toimuva kiusamisega, näiteks koolis või tutvusringkonnas.

Asjaolu, et sinu laps on küberkiusamise ohver, ei ole alati ilmselge ja laps ei pruugi sellest sulle rääkida. Kuigi need ei pruugi olla küberkiusamise märgid, pööra tähelepanu, kui sinu lapsel on raskusi magamisega, ta ei taha kooli minna, tema enesehinnang on langenud või internetiga seonduv käitumine on muutunud, näiteks pidev sotsiaalmeediakontode kontrollimine või sinu juuresolekul seadmetest eemale hoidmine.

Kõik lapsed võivad langeda küberkiusamise ohvriks, kuid mõned lapsed on teistest haavatavamad, kaasa arvatud rassiliste või usuliste vähemuste esindajad, puuetega lapsed, LGBTQ+ noored või kõik, kelle välimus või käitumine on teistest erinev.

Sagedased, lühikesed vestlused sinu lapsega tema veebikogemuste kohta võivad aidata luua suhet, kus ta pöördub küberkiusamise kogemisel sinu poole tõenäolisemalt. Lisaks on oluline, et sinu laps mõistaks, et kiusamine ei ole tema süü ja on inimesi, kes saavad teda selles olukorras aidata.

    • Ole rahulik, ära reageeri üle ja ära süüdista last. Tavaliselt ei ole seadmete ära võtmine lahendus.
    • Alusta kuulamisest. Uuri, mis juhtus ja milliseid tundeid see lapses tekitas. Ole toetav.
    • Kui keegi saadab sobimatu pildi või sisu, mis tekitab sinu lapses ebamugavust, siis võid soovitada lapsel mitte vastata.
    • Julgusta last kasutama vahendeid, nagu näiteks vastava konto blokeerimine või vaigistamine ning sisu raporteerimine platvormile, kus vahejuhtum aset leidis.
    • Arutle strateegiaid küberkiusamise lõpetamiseks ja mõtle, kuidas saad aidata lapsel sellest üle saada ja enesekindlust tõsta.
    • Kaasa last aruteludesse ja lahenduste planeerimisse. Küberkiusamise tulemusena kaob sageli kontroll sotsiaalse olukorra üle ja sinu lapse kaasamine aitab sellest üle saada.
    • Vajaduse korral palu abi koolinõustajalt, õpetajalt või mõnelt muult eksperdilt.
    • Mõnikord võivad vanemad avalikult reageerides asja hullemaks muuta. Reaktsioonid tuleb hoolikalt läbi mõelda.
    • Kui sinu last küberkiusav isik on samuti laps, siis räägi teise lapse käitumisest tema vanematega või kooli töötajatega.

  • Võta seda tõsiselt. Küberkiusamine võib tähendada, et laps on endast väljas, ja põhjustada veelgi tõsisemaid probleeme. Enne käitumise eest karistamist uuri välja, miks laps teistega õel on või agressiivselt käitub.

    Põhjused võivad olla erinevad, kuid need võivad hõlmata järgmist.

    • Soov kuuluda sõpruskonda, kes tegeleb küberkiusamisega.
    • Ärevus, viha, depressioon, kontrolli kaotamine, frustratsioon või stress.
    • Ise küberkiusamise ohvriks olemine.
    • Kontrollivajadus.
    • Tähelepanuvajadus.
    • Küberkiusamise negatiivse mõju mitte mõistmine.

    Kui sinu laps küberkiusab teisi, siis saavad lapsevanemad ja teised usaldusväärsed täiskasvanud teha järgmist.

    • Uurida välja, mis lapsega toimub, et tuvastada küberkiusamise põhjus. Võtta arvesse lapse meeleseisundit, sõpruskonda ja muid faktoreid.
    • Rääkida lapsega ja selgitada talle, kuidas küberkiusamine teisi ja teda ennast negatiivselt mõjutab ning miks see sobilik ei ole. Selgitada lapsele lahkuse ja empaatia tähtsust ning nende mõju teistele.
    • Kaaluda vestlemist koolinõustaja või muu professionaaliga nõu saamiseks ja strateegiate arutamiseks.
    • Selgitada lapsele, et küberkiusamisel on tagajärjed.
    • Mõtelda välja viise, kuidas laps saaks otsida lepitust inimesega, keda ta kiusas.

Saa emotsionaalset ja vaimse tervise tuge

Kas soovid kohe koolitatud nõustajaga ühendust võtta? Lasteabi.ee 116111 on ööpäev läbi avatud tugiliin, mis on mõeldud lastele, noorukitele ja täiskasvanutele, et küsida anonüümselt nõu, saada abi ja teatada abi vajavast või ohus olevast lapsest.

Lisateabe saamiseks külasta veebilehte Lasteabi.ee või helista 116111

Teata

Vihjeliin on tasuta veebipõhine teenus, mis võimaldab kõigil anonüümselt ja turvaliselt teatada internetis leiduvast kahjulikust sisust.

Lisateabe saamiseks külasta Vihjeliini veebilehte